Toledo ajalugu - endisest Hispaania pealinnast UNESCO maailmapärandi linnaks

Hispaanias on ajalooliste linnade küllus, mis teeb Toledo nii eriliseks, et me just sinna läheme sel suvel läheme Hispaania Maja kooliperega keelt õppima?

Näiteks Barcelonas, Sevillas, Granadas, Córdobas on küll kaunid ajaloolised kvartalid, kuid tänapäevane linn neelab need alla. Toledo on seevastu tervenisti ajalooline oma kitsaste, käänuliste, munakivisillutisega tänavate (mis mõnikord ei vii kuhugi), järskude tõusude ja iidsete ehitistega, mida kõike ümbritsevad vanad linnamüürid. 

Tahad tulla koos meiega juulis Toledosse hispaania keelt ja kultuuri õppima? Loe lähemalt progammist ja pane end kirja siin!

Veel midagi? Võib-olla olete kuulnud, et "Toledo tabab Hispaania olemuse" või et "Toledo on Hispaania hing". Linna on võrreldud Jeruusalemma ja selle maastikku nimetatakse piibellikuks. Nii nagu Jeruusalemm, oli ka Toledo kolme usundiga linn, kus oma panuse Toledo kujunemisse lisasid nii moslemid (Hispaania ajaloos nimetatakse neid pigem maurideks), juudid kui ka kristlased.

Kuigi nüüd domineerivad linna siiski kristlikud kirikud ja kloostrid, on mauride mõju kõikjal, lisaks on linnas kaks ajaloolist sünagoogi.

Peaaegu linna keskele jääb tohutu gooti stiilis katedraal, mis on ehitatud endise suure mošee kohale. Sellest mitte kaugel (Toledo vanalinnas pole midagi kaugel) on veel üks massiivne hoone – Alcázar (linnus/kindlus, mis on praegu sõjaväeakadeemia).

Mine üle Tejo jõe teisele kaldale, kus asub Toledo Parador (riiklik hotell) ja vaata tagasi ning sa näed, kuidas katedraal ja kindlus domineerivad linna siluetti. Need sümboliseerivad täiuslikult seda, millist otsustavat rolli on kirik ja sõjavägi Hispaania ajaloo kujundamisel mänginud. Ja Toledo oli selle keskmes!

Toledo varajane ajalugu

Toledo asub praktiliselt Hispaania keskel, strateegiliselt mäekurul, mis domineerib üle kivise kuristiku ja seda ümbritseb kolmest küljest kiirevooluline Tejo jõgi.

Roomlased vallutasid selle 192. aastal eKr, kuid just läänegoodid muutsid linna tähtsaks, kui nad 6. sajandi keskel Toledosse oma pealinnaks rajasid. Nii toimides tõid nad poliitilise võimu esimest korda Hispaania ajaloos poolsaare keskele. Ka mitmed kiriku nõukogusid tegid Toledost alates 589. aastast riigi usukeskuse.

See, koos Toledo poliitilise staatusega, pani aluse kiriku ja riigi sümbiootilistele suhetele, mis on – tänapäeval mõningate eranditega – olnud Hispaania ajaloo lahutamatu osa.

Siit saab alguse müüt, mis identifitseerib Toledot kui “Hispaania hinge”. Kuid mitte kõik hispaanlased pole selle üldistusega rahul. Paljud katalaanid, baskid, galicialased, isegi andaluuslased ja ekstremadurlased võrdsustavad Toledot Kastiiliaga ja Kastiilia ajaloolise kalduvusega tsentraliseerida nende kultuuri.

Maurid vallutasid Toledo (mida nad kutsusid Tulaytulaks) 712. aastal, kuid märkimisväärne arv juute ja kristlasi jäi linna elama; neil oli vabadus oma religiooni praktiseerida. Kristlased (Mozárabes) jätkasid oma läänegootide kirikurituaalide praktiseerimist, ladina-eelset liturgiat, mida tänapäevalgi pühitsetakse katedraali Capilla Mozárabes.

Al-Andaluse (Islamiaegne Hispaania) pealinna Córdoba kukutamisega aastal 1031 oli Toledol lühike suhteliselt iseseisev periood väikse moslemi kuningriigina (taifa), enne kui Kastiilia kuningas Alfonso VI 1085. aastal selle tagasi vallutas. Al-Andaluse südamesse ulatuv strateegiline positsioon muutis Toledo kristliku Hispaania tähtsaimaks linnaks.

Selle vallutamine tähendas, et poolsaare keskus oli esimest korda pärast 8. sajandi algust taas kristlaste käes ja see oli läänegootide Hispaania pealinna ja vaimse keskuse tagasitulek. Alfonso käe all sai see nüüd keiserliku linna tiitli (nimetuse, mida Toledo on sellest ajast alates endale nõudnud); ta nimetas end Toledo keisriks, kolme usundi kuningaks ja justkui sellest ei piisaks, kogu Hispaania keisriks.

Kristlik Toledo

Sallivuse traditsioon jätkus kristliku võimu all ja linnas moodustati peagi kuulus tõlkide koolkond, kes kasutas ära araabia raamatukogude rikkust ja väljakujunenud juudi elanikkonda, kes valdas vabalt araabia keelt. Tõepoolest, juutide roll oli tol ajal nii märkimisväärne, et Toledot nimetati isegi “juudi linnaks”.

Ehkki kristlased tolereerisid pärast vallutamist linna jäänud moslemeid ja juute, näitasid nad kiiresti oma võimu, muutes mošeed kirikuteks ning asutades seejärel kloostrid.

Nende suurim ettevõtmine oli aga suur gooti katedraal, mis sai alguse 1227. aastal. Endise Suure Mošee kohale ehitatud katedraal oli otsustav kinnitus selle kohta, et ristiusk on tagasi poolsaare südames.

Järgnesid teised muljetavaldavad ehitised, sealhulgas 15. sajandi lõpus valminud San Juan de los Reyesi klooster, mille katoliku monarhid Ferdinand ja Isabel endale matmispaigaks ehitasid (nad on tegelikult maetud Granadasse).

Nende lapselaps ja Püha Rooma keiser Karl V muutis linna enda peamiseks elukohaks ja ehitas massiivse Alcázari ümber kuninglikuks paleeks. Hooneid aina lisandus: paleed ja haiglad, aga ka rohkem kloostreid ja kirikuid – see kinnitas linna imperiaalset staatust, mis on eriti asjakohane, kui Hispaanial oli impeerium, mis ulatus üle Euroopa ja uude maailma.

16. sajandil nautis Toledo oma kõige jõukamat perioodi ja omandas kadestamisväärse maine.

Toledo mõõgad, siid ja keraamiliste plaatide tööstus olid kõikjal parimad, siidist ja plaatitööstusest parimad, naised kõige kaunimad ja haritumad, mehed askeetlikud, uhked ja galantsed ning seal räägiti kõige puhtamat hispaania keelt.

Maalikunstnik El Greco saabus Toledosse 1577. aastal ja tema nägemused piinatud pühakutest ning Toledo teistpoolsusest on linna kustutamatult müstilisusega sidunud. Kuid Toledos oli ka elav punaste laternate piirkond ning silmatorkavalt rikkad vaimulikud ja korruptsioon, kui lugeda 16. sajandi toledolaste kommentaare.

 El Greco, Vaade Toledole

Toledo langus

1561. aastal sai Toledo uhkus löögi, kui Philip V nimetas oma impeeriumi pealinnaks Madridi (ainult 70 kilomeetrit Toledost põhja pool). Philipi otsusel oli palju põhjusi, alates sellest, et talle ei meeldinud Toledo vaimulike arrogantsus kuni käänuliste kitsaste tänavate, järskude tõusude ja ruumipuuduseni, mis muutsid Toledo Philippi imperiaalse nägemuse jaoks sobimatuks.

Toledo oli endiselt intellektuaalse tegevuse keskus – seal maalis El Greco, 1582. aastal asutati matemaatika akadeemia - ja 1619. aastal võis majandusteadlane (arbitrista) Gonzalo de Cellórigo endiselt Toledo olukorda teiste linnadega võrreldes positiivselt kommenteerida.

Kuid pikas perspektiivis oli Madridi võit Toledo kaotus. Aastaks 1640 oli Toledo kaotanud poole oma elanikkonnast; 18. sajandiks oli kirikul monopol, kus peaaegu veerand linna elanikkonnast olid vaimulikud.

sajand ei toonud paranemist. Prantslased vallutasid selle linna Poolsaare sõja ajal, 1830. aastatel sunniviisiliselt suletud kloostrid müüdi ära või muudeti nende otstarvet ning elanike arv vähenes umbes 13 000-ni. Vaatlejate sõnul oli linn surnud.

Toledo jäi stagnatsiooni kuni 1936. aastani, mil linn jõudis ootamatult uudistesse pärast seda, kui kindral Franco viis kodusõja ajal oma natsionalistlikud jõud Madridi poole.

Sümboolselt oli oluline, et linn, mis oli läänegootidest alates kindlalt seotud Hispaania katoliikliku hingega, päästetaks “jumalakartmatute” vabariiklaste eest ja jääks katoliiklaste kätte.

Ja nii teavitati kinosaalides üle maailma Alcázari kangelaslikust kaitsest vabariiklaste ägedate rünnakute ees ja Toledo päästmisest Franco natsionalistide poolt. 1940. aastal kuulutati linn riiklikuks mälestusmärgiks. See samm tõenäoliselt säästis ajaloolisi hooneid julmuste eest, mida paljud linnad Franco režiimi ajal kannatasid.

Toledo taassünd

Toledo on nüüd Castilla-La Mancha autonoomse piirkonna pealinn ja on sellisena taastanud oma poliitilise sära. Kuid me ei külasta toledot selle poliitilise rolli tõttu. Toledos õitseb turism. 1986. aastal lisati linn maailmapärandi nimistusse.

Kuna Toledosse on Madridist lihtne pääseda, siis on päeval kitsastel tänavatel palju turiste, kuid öösel taastab Toledo oma vaikse maagia; selle hiilgavat minevikku kutsuvad esile varjud, mis heidetakse neile hämaralt valgustatud teeradadele ja kus kõlavad mõne üksiku öökulli sammud.

 Artikkel tõlgitud veebilehelt Spain then and now.

Suvise keelereisi kuupäevad: 17.-25. juuli ja/või 24. juuli - 1. august 2021. Vali kas tulla üheks või kaheks nädalaks! Loe lähemalt ja pane end kirja siin! 

Tee videovahendusel kaasa ka üks ringkäik Toledos ning kui soovid sel suvel meiega koos seda põnevat linna külastada (ja hispaania keelt õppida), siis vaata lähemalt siia või kirjuta meile info@hispaaniamaja.ee

Selleks, et meie tegemistega kursis olla, liitu Hispaania Maja uudiskirjaga või jälgi meid Facebookis ja Instagramis.

Kui sul on tekkinud huvi hispaania keele õppimise vastu, siis liitu meie hispaania keele kursustega, rohkem infot tunniplaanist siin või eratundide kohta siin.

Hispaania ja Ladina-Ameerika kultuuri huvilised leiavad palju põnevat meie raamatupoest siin ning Hispaania maitsete austajatele on meil erilised gurmeetooted siin.

Miks mitte ühendada keeleõpe ja reisimine? Vaata hispaania keele kursuseid Hispaanias ja Ladina-Ameerikas siin.