Laura jagab muljeid Sevilla keelekursusest

Sevilla võttis meid vastu 30. aprilli õhtul pehme soojuse ja õhtupäikesega. Teel lennujaamast linna olid tänavad täis uhketes ülikondades ja värvilistes kleitides pidulisi, kes olid kõik teel kesklinna Feria de Abrili avamisele. Vaatepilt oli hämmastav, sest sätitud inimesi oli harjumatult palju – jäi mulje nagu oleks iga tänava nurgal mõni teater, kuhu kõik teel olid. Aga ei, need inimesed suundusid linna õhtusöögile, et feria algust tähistada ja hiljem keskööl La Portada de la Feria tulede süttimist imetleda. Kõik selleks, et vastu 1. maid saaks feria avatuks kuulutada ja et nädal aega kestav pidu saaks alata.

Järgmise päeva hommikul kogunesid kõik sevillalased ja feria külastajad kella 12ks vanalinna, et jälgida hobukaarikute rongkäiku Paseo de Caballost. Kõik kaarikud kogunevad Plaza del Torosele, kus toimub kaarikute, hobuste, kutsarite ja kaarikul istuvate kaunite daamide ja härraste hindamine Concurso de Enganches. Aga kaarikuid ei näe vaid rongkäigul – need saavad sel nädalal osaks igapäevasest liiklusest. Huvitav vaatepilt oli näha suurel autoteel vaheldumisi busse, taksosid, autosid ja hobukaarikuid, aga kohalike jaoks on see sel nädalal iseenesest mõistetav ja autojuhid arvestasid kaarikutega nagu need oleks normaalne osa liiklusest.

Linn hingas endiselt pidustuste rütmis, aga samal ajal õppisid meie õpilased meie partnerkoolis Sevillas rõõmsalt hispaania keelt. Hommikupoolikul täiendasid õpilased oma hispaania keelt klassiruumis ja õhtupoolikul said nad panna proovile oma keeleoskuse autentses keelekeskkonnas Sevilla tänavatel, baarides, restoranides ja muidugi ferial. Omamoodi väike feria eelpidustus toimus ka kooli valgusküllasel terrassil teisipäeval kohe pärast tunde. Peol pakuti värskendavat rebujitot ja õpetati natuke sevillanast, et õpilased saaksid soovi korral feria tantsuplatsil särada.

Samal õhtupoolikul liikusime kõik koos feriale, et peost tõeliselt osa saada. Kohalikud õpetajad juhatasid meid ühte feria telki ehk casetasse, kus saime osa tõelisest flamenco etendusest. Kitarrist ja cajóni-mängija muudkui mängisid sevillanasid ja tantsuplats täitus kohalikega, kes juba sünnist saati sevillanast tantsida oskavad. Ka osad meie õpilased veeti lõpuks tantsuplatsile. Meil väga vedas, et ühes tasuta casetas meie jaoks ruumi oli, sest paljud nendest telkidest on privaatsed ja ka tasulised, kuhu niisama sisse ei pääse.

Ferial sai palju flamenkot nähtud, kuid ega küll küllale liiga ei tee. Meie grupp soovis veel flamenkot näha, nii et jägmisel õhtul käisime kohalikus baaris La Carbonería flamenkoetendust vaatamast. Baar oli üsna askeetlik, aga flamenkoartistid täitsid veidi kõhedana tunduva saali sooja energia ja särtsakate rütmidega. Muusikuid saatis flamenkotantsija bailaor, kelle igas tantsusamm oli justkui lugu, mida ta rääkis. 

Kui teisipäeval ja kolmapäeval oli temperatuur veidi madalam ja õhtupoolikul sadas hoovihma, siis neljapäeval saime nautida täielikku Hispaania soojust ja lauspäikest. Käisime koos lõunatamas ja pärast lõunat veetis igaüks siestat nii nagu soovis. Osad läksid jalutama, teised aga viskasid end Guadalquiviri jõe kõrvale linale päikest võtma. Ja pärast siestat on Sevillas lausa kohustuslik end ühe rebujitoga turgutada. 

Viimasel päeval tervitas Sevilla meid taas päikse ja palavusega. Sel ajal, kui õpilased veel usinasti hispaania keele teadmisi kogusid, istusin tüüpilises hispaania kohvikus ja võtsin lausa kohustusliku hommikusöögi: un café y una tostada de tomate, aceite y jamón. Pärast tunde käisime veel osadega grupis lõunatamas ja tundub, et meil õnnestus leida üles Sevilla kõige populaarsem baar (Bodega Santa Cruz), sest baaris oli peaaegu võimatu liikuda. Tapad olid ülimaitsvad ja portsud täpselt parajad. 

Õhtul käisime Sevilla linna legendidega vürtsitatud ekskursioonil, mis viis meid Santa Cruzi piirkonda. Saime teada kurioosseid seiku Sevilla ajaloo kohta, näiteks seda, et algse linnamüüri sees oli veel üks müür, mille sisse jäi juudi linnaosa Santa Cruz ja kindlus Alcázares. Pärast viimase kalifaadi kukutamist Granadas visati välja kõik rahvused, kes ei olnud nõus end ristima. Seega aeti välja ka kõik juudid, kes polnud nõus teise usku astuma. Lootuses, et nad saavad oma kodudesse kunagi naasa, jätsid nad võtmed uste ette. 

Lisaks saime teada, et suurem osa Hispaania linnades kasvavaid apelsinipuid on just mõruda apelsini puud, millest tehakse näiteks parfüümi Agua de naranjos või Agua de Sevilla ja mõruda apelsini moosi. 

Kokkuvõttes võttis Sevilla meid vastu soojuse ja rõõmuga ning saatis meid ära päikselise ilmaga. Saime osa erakordsest ja nii Sevillalikust feriast kui ka rahulikumast eluolust kesklinnas. Täiendasime oma hispaania keelt ja hingasime sisse Hispaania kultuuri ja ajalugu.

Lõppu mõned lühikesed videojupid, mis aitavad Sevilla ja Feria de Abrili meeleolust isa saada.

SOOVID ÜHENDADA KEELEÕPPE JA REISIMISE?

Soovid ka Hispaanias või Ladina-Ameerikas hispaania keelt õppida? Vaata, kuhu on tulemas järgmised reisid meie reisikalendrist või kirjuta meile info@hispaaniamaja.ee või helista 55626496.