Baskimaa ja kultuur: kodu perekonnata keelele
Baskimaast kirjutab Hispaania Maja blogis meie praktikant Joanna.
Baskimaast lähemalt
Hispaania põhjaosas asub pindalalt suure Castilla y Leóni ja väiksemate Cantabria, La Rioja ja Navarra vahel üks erilisimaid autonoomseid piirkondi ehk Baskimaa, mille kastiiliakeelne nimetus on País Vasco, omakeeli aga Euskadi. Miks täpsustada siinjuures hispaania keelt kastiilia keeleks? Kuigi Baskimaa kuulub Hispaania riigi alla*, leiab sellest regioonist haruldase baski kultuur ja keele, mis ei sarnane üldse teiste romaani kultuuride ja keeltega. Ometigi võime baski keelt ju Hispaania keeleks nimetada, sest selle riigi territooriumil seda kõneletakse.
Mis teeb baski keele nii eriliseks? Baski keel ehk euskara on isolaatkeel, mis ei sarnane mitte ühegi teise keelega tänapäeval. Kuigi üldjuhul seda keelt kusagile keelkondadesse ei liigitata, võib seda tegelikult kutsuda üheks enne-Indo-Euroopa keeleks. Kuigi hispaania keel on seda sajandeid tugevalt mõjutanud nii laensõnade, häälduse kui ka poliitilise Franco diktatuuriaegse repressiooniga, on keel siiani ainuüheks jäänud. Baski keelel on veidi üle 750 000 kõneleja (Euskarabidea 2017. a sotsiolingvistika uuringutulemuste põhjal), kuid lisaks neile suudab baski keelest aru saada u 410 000 inimest, kuid nad seda kõneleda ja muudmoodi aktiivselt kasutada ei oska. Võrreldes ümbritsevate romaani keeltega nagu nt kastiilia keelega eelistab baski keel c-tähe asemel kasutada k-tähte ning kõige omapärasem hääldus on x ja tx puhul ehk meie keeli š ja tš. Mõned sõnade näited: kaixo ehk ‘tere’ hääldatakse kui "kaišo"; txokolate ehk "šokolaad" on laensõna, mida hääldatakse samamoodi kui hispaaniakeelset chocolate ehk tšokolate.
PILT: Poodi juhatav silt nii baski kui ka hispaania keeles. Erakogu, 2019.
PILT: Lauburu, lamba ja Baski lipu värvidega võtmehoidja. Pilt Baski muuseumist, 2018.
Baski kultuuril, sarnaselt Galicia kultuurile, on iidsed keldi juured, seetõttu on Baskimaalgi olles tunda tavapärasest Hispaania romanistlikust elu kulgemisest veidi teistsugusemat miljööd. Baski sümboolika, näiteks lippki, on hoopis teine maailm võrreldes Hispaania riigi omaga. Ikurriña ehk baski lipp pärineb aastast 1894, algselt Bizkaia piirkonna lipp, kuid 1979. aastal võttis kogu Baskimaa autonoomne piirkond lipu ametlikult omaks. Lipu värvid on kontrastsed: sügav verepunane, mida kaunistab valge rist ja diagonaalsed risti keskpunktiga ühenduvad tumerohelised triibud (Bopp, 2014).
Üks baskide rahvuslik sümbol, mida võib näha kõikjal suveniiripoodides aga ka uste kohal, mööbliesemetel ning isegi hauakividel, on väga silmapaistev mitmes mõttes. Risti ei tohiks liialt segi ajada klassikalise haakristiga, vaid neid kahte eristavad selgelt sujuvad ääred, joonte paksus ja positsioon, sageli ka baski rahvuslike värvide kombinatsioon. Seda kutsutakse Lauburuks ehk tõlkes neljapeaks ning keltide rahvausundi järgi on sümbolil tervendavad, kurja ära peletavad ja rahvast ühendavad jõud (Bizkaia Talent, 2015). Välismaalase jaoks võib tunduda sümbol algul ehmatavalt tuttav, kuid hiljem ära harjudes muutub see Baski rahvakultuuri välistamatuks osaks.
Baskimaa autonoomset piirkonda võib jaotada veel kolmeks alapiirkonnaks ehk provintsiks: Bizkaia, Gipuzkoa ja Araba. Bizkaia piirkonna alla kuulub Baskimaa rikkaim ja elanikerohkeim linn Bilbao**, mis on Hispaanias suurlinnade nimekirjas suuruselt 5. kohal. Linnapiirkonnas elab ligikaudu 1 miljon inimest, see teeb 80% Bizkaia provintsi elanikest (Instituto Nacional de Estadística, 2020). Gipuzkoa provintsi pealinn, San Sebastian, baski nimetusega Donostia, on Baskimaa populaarseim sihtkoht. Võrreldes Bilbaoga on linn palju tuntum puhkust otsivate turistide seas, sest see asub sillerdava La Concha lahe ääres ja on muutunud kultuurse ilu ja elu keskpaigaks. Prantsusmaalt on sinna mugav reisida, sest linn on väga lähedal riigipiirile, kõigest 20 km eemal sellest ja seetõttu on näha palju turiste põhjanaabritelt. Araba, teise kahe provintsi kõrval ajalooliselt kõige huvitavam, on aktiivseks koduks Baskimaa poliitikale. Baskimaa de facto pealinna Vitoria-Gasteizi on varem kroonitud üheks Hispaania kõige parema elukvaliteediga linnaks ning oli 2012. a Euroopa Roheline pealinn (Euroopa komisjon, 2012). Kõik kolm provintsi koos teevad Baskimaast omaette nähtuse Hispaanias, mida ei saa ühegi teise piirkonnaga täielikult samastada.
Märkimisväärseid kohti
Bilbao
Bilbao ehk Baskimaa jõukaim linn asub ümber Nerbioi jõe alaosa ning on tuntud kui Baskimaa tööstus- ja majanduskeskus. Kuigi tõendeid varasematest rahvastest enne 14. sajandit on vähe, võib Bilbao alguseks pidada seda, kui Don Diego López de Haro asutas Villa de Bilbao. Esimesest kolmest tänavast sai lõpuks seitse tänavat, mis täna moodustavad Bilbao vanalinna südame. Sealjuures San Antóni kirik ja sild pärinevad 14. sajandist ning kirikus on võimalik näha ka vana linnamüüri (Bilboko Udala, 2022).
Populaarseteks kohtadeks turistide jaoks on näiteks Guggenheimi moodsa kunsti muuseum, Azkuna Zentroa, Arriaga teater, Iberdrola torn, San Mamési staadion, Uribarri metroopeatus ja fosterito'd, Miguel de Unamuno väljak vanalinnas, Zubizuri, Pedro Arrupe ja La Salve sild ning La Carola laevatööstuskraana. Artxanda köisraudtee viib igapäevaselt inimesi üles mäkke, kus on võimalik näha linna panoraamvaates.
Bilbao panoraam mäe tipust. Erakogu, 2019.
Igal aastal augustikuus toimub Bilbao kesklinnas Aste Nagusia ehk meie keeli Suure Nädala tähistamine. Aste Nagusia on Bilbao kõige populaarseim ja oodatuim festival nii kohalike seas kui ka väljaspool linna. Festivali fännid kogunevad õhtuti Nerbioi jõe äärde, kus pakutakse suurtes avatud kõrtsilaadsetes telkides ehk txosna’des jooke, suupisteid ja mängitakse erinevat tantsu muusikat. Rahva rõõmuks toimuvad erinevad sõud ja kontsertid suurematel lavadel ning igal ööl lastakse ilutulestikke õhku.
Gernika-Lumo
Bizkaia provintsis Bilbaost pooletunnise bussisõidu kaugusel asub üks šokeeriva ajalooga väike aga armas linnake nimega Gernika (ka Gernika-Lumo). 14. sajandil sai linn alguse tänu Bizkaia isanda Tello de Castilla kaubaveo organiseerimisele, mille järel tekkis jõe äärde sadamalaadne randumispunkt. Aja möödudes kerkisid elumajad ja tekkisid tänavad ning inimeste kohtumispaigaks, kus diplomaatilistel-poliitilistel teemadel arutada, sai Gernikako Arbola ehk Gernika tammepuu. Gernikako Arbola on tänasel päeval baskide vabaduse sümbol, kus traditsiooniliselt annab vande Baskimaa president ehk lendakari oma ametiajal kõik ülesanded ära täita ja fuero’dest kinni pidada (Bizkaia Talent, 2015). Fuero’d on ajaloolises kontekstis baski õigused ja seadused, mis olid keelatud kogu Franco võimu ajal. Puu kõrval asub Casa de Juntas ehk parlamendi maja, varasem Santa María La Antigua kabel, kus baski valitsus istungeid peab alates 1979. aastast (Inman jt, 2003: 114-115, 121). 1985. aastal tehti suurimasse ruumi vitraažlagi, mis kujutab tammepuud ning baski rahvast. Täna on võimalik maja muuseumi kujul külastada ning lisaks näha paviljoni sees kõige esimese tammepuu tüve kivistunud kujul.
Vitraažlagi Casa de Juntases. Erakogu, 2019.
Uus Gernika tammepuu. Erakogu, 2019.
1937. aastal nõudsid Hispaania rahvuslased ehk frankistid Saksa natsidelt, et nad linna maatasa pommitaksid. Hispaania kodusõja tõttu olid enamik mehi linnast eemal, sõdides vabariiklaste poolel, Gernikasse olid jäänud põhiliselt vanad inimesed, naised ja lapsed, kes nüüd õhurünnakute tõttu hukkusid. Sõjaõudusest inspireerituna maalis samal aastal hispaania päritolu kuulus kunstnik Pablo Picasso protesteeriva maali “Guernica”. Koopia kunstiteosest on eksponeeritud Gernikas plaatidena kivimüüril, mida saab minna vaatama igal hetkel.
Plaatidest “Guernica” koopia. Erakogu, 2019.
Gaztelugatxe
Bizkaia lahe ranniku ääres asub väike saareke Gaztelugatxe ehk Lossi Kivi saar. Sinna pääseb väga lihtsalt: maismaad ja saart liidab pikk ja kitsas trepp. Gaztelugatxe saare tippu on ehitatud erakla, pühendatud prohvet Johannesele. Arvatakse, et 80 meetrit merepinnast kõrgel asuv ehitis on üle 1000 aasta vana, kuid kuna hoone on aastasadade jooksul mitmeid kordi põlenud, on raske täpselt öelda hoone algset vanust. Soovi korral võib iga külastaja kirikumaja kella helistada; see on justkui preemiaks pärast pärast rasket tõusu. Traditsiooniliselt peab kella kõlistama kolm korda hea õnne nimel või selleks, et kurjad hinged eemale peletada (Etnografía Instituto Labayru Bilbao, 2015). 2017. aastal sai koht kuulsamaks tänu fantaasia-draama telesarjale Troonide Mäng (Game of Thrones), kus Gaztelugatxe saart ja seda ümbritsevat piirkonda filmiti ja näidati Dragonstone’i nime all.
Gaztelugatxe. Erakogu, 2019.
Gaztelugatxe kiriku uks ja kellanöör. Erakogu, 2019.
Vitoria-Gasteiz
Vitoria ehk baskipärase nimetusega Gasteiz on pindalalt kõige suurem linn Baskimaal, kuid kõigest veerand miljonit inimest elab selles linnas. Vitoria-Gasteiz on Baskimaa valitsuse ja presidendi asupaik ning seetõttu ka Baskimaa pealinn. Nagu varem mainitud sai, nimetakse jätkuvalt Araba provintsi rohelist pealinna üheks Hispaania kõige parema elukvaliteediga linnaks. 2019. aastal tunnustas ÜRO – sarnaselt Euroopa Komisjoni 2012. aasta European Green Capitalile – linna Global Green City auhinnaga (Bizkaia Talent, 2019).
Pika ajalooga Vitoria-Gasteiz on veel silmapaitsev oma kahe katedraali poolest, milleks on Santa María katedraal ja Maria Sortzez Garbiareni katedraal. Sellist omapärast nähtust leidub teistes linnades vähe. Teised populaarsed sihtkohad ja vaatamisväärsused on näiteks Andre Maria Zuriaren plaza, Gasteizi puiestee, Ajuria Enea ehk presidendi hoone, Eusko Legebiltzarra ehk baski parlamendi hoone, Cantón de las Carniceríase põiktänav, Artiumi kunstimuuseum ning keskaegne linnamüür. Tuntumad iga-aastased festivalid on näiteks Gasteizko Jazzaldia jazz-muusika festival ja Andre Maria Zuriaren Jaiak festival ehk Valge Neitsi festival. (Inman jt, 2003: 122)
Sarnaselt Bilbaole on kindel, et Gasteizi küla eksisteeris enne aristokraatide ametlikku sõna. On ilmne, et baskide eelkäijad ehk vaskoonlased viibisid praegusel linna alal mitu sajandit enne kui Navarra kuningas Sancho Garcés VI Nova Victoria linna selle asemel lõi. Siit tuleb ka mõlema linna eriliste nimede algupära. 13. sajandiks oli linn juba Kastiilia kuningriigi võimu all ning tänu uuele valitsusele suurenes linn märkimisväärselt. (Vitoria-Gasteiz linna koduleht, 2022)
Cantón de las Carnicerías. Zarateman, CC0, via Wikimedia Commons.
Donostia-San Sebastián
Kõige kuulsam Baskimaa suvituskoht San Sebastián ehk Donostia ei ole viimastel aastatel populaarseks saanud, vaid on olnud suvitajate seas armastatud paik juba 19. sajandist peale. Mereäärne kuurort kutsub tänapäeval turiste luksulikesse hotellidesse jääma ja klubisid külastama (Inman jt, 2003: 118). Suvel pakub kuumade ilmade eest jahutust La Concha laht ja päikesevõtmise paigaks sobivad kolm liivaranda: pisem Playa de Ondarreta, laiem Playa de la Concha ning neist eraldatud Playa de la Zurriola.
Suveperioodil on vanalinn ehk Parte Vieja rahvast täis, eriti just Plaza de la Constitución. Väljak ehitati 1817. aastaks valmis, 4 aastat pärast suurt tulekahju. Vanal ajal kasutati väljakut ja seda ümbritsevate majade rõdusid härjavõitluste jaoks, nimelt siiamaani on igal aknal number, mis sümboliseeris piletitega määratud vaatamiskohti (San Sebastian Travel, 2018). Härjavõitlus aga on tänaseks ära keelatud loomade heaolu peale mõeldes, kuid ajalooline härjavõitluse väljak elab nüüd edasi muul viisil, poekeste ja kohvikute pidamise moel.
Kohti, mida tuleks külastada linnas on palju, näiteks linn on tulvil tipptasemel restorane ja pintxo ehk suupistete baare. Turistidele meelepärased on ka Eduardo Chillida püsinäituse skulptuurid sarjast Haizearen orrazia ehk eestikeelde tõlgituna Tuulekamm, Buen Pastori katedraal, Igueldo mägi ja Urgulli mägi, Santa María del Coro basiilika, Miramari palee ning Kuursaal. Nagu Bilbaoski, toimub augustis Aste Nagusia, kuid sellest populaarsem on A-kategooria filmide San Sebastiáni rahvusvaheline filmifestival (SSIFF). 1953. aastast alates toimub filmifestival iga aasta septembris ning seda korraldatakse peamiselt Kuursaali ruumides, kuhu kutsutakse kokku suurimad filmifännid ja tuntuimad filmitegijad, sealhulgas on SSIFFi kõlastanud Alfred Hitchcock, Alfonso Cuarón, Sergio Leone ning Pedro Almodóvar. (SSIFF koduleht, 2022)
Playa de la Concha. David Vives, 2021.
_________
*osa ajaloolisest Baskimaast kuulub ka Prantsusmaale.
**suur vaidlus on juba kaua aega käinud pealinna nime üle. Hispaanlastel on komme sõnu ja nimesid mugandada suupäraseks ja kipuvad seetõttu tähti neile juurde panema, võrdluseks Vizcaya ja Bizkaia. Või muudetakse algupärane variant üldse ära, nt kaks silmnähtavamat juhtumit on teise kahe Baski suurlinnade nimedega Donostia ja San Sebastián ning Vitoria ja Gasteiz, mida nimetataksegi sageli mõlema nimega korraga, sõltuvalt neist kõnelevate isikute kultuuri eripärade taustast. Nii ka Bilbaoga, õiget moodi saab Bilbaod nimetada kahte viisi, kas lisatud a-ga või baskipäraselt ilma. Noortele see konflikti ei tekita, küll aga rahvusliku-konservatiivsema maailmapildiga elanikud sooviksid, et linna nime lisatähega ei kutsutaks.
Viited: