¡Hola!

Mina olen Kärt ja tänane postitus on veidi teistsugusem võrreldes teistega, sest me kirjutame Kanaari saartest! Kui muidu oleme kajastanud erinevaid karnevale Hispaanias ja Kanaari saartel või õppimisvõimalustest Ladina-Ameerikas, siis varem ei ole me kirjutanud üheski Kanaari saarest eraldi. Ma armastan ülekõige reisimist ja muidugi on minu sihtkohaks alati olnud Hispaania – ikka selleks, et keelt praktiseerida ja olla keskkonnas, kus mulle tõeliselt meeldib. Otsustasime, et kuna hetkeolukorrast tulenevalt ei ole võimalik välismaale reisida, siis viime oma lugejad virtuaalreisile – seekord Gran Canariale! 

Kuna minu esimene välismaa reis oli Tenerifele, siis pärast seda võtsin eesmärgiks külastada kõiki Kanaari saari: Lanzarote, Tenerife ja Gran Canaria võib listist maha tõmmata; Fuerteventura, La Palma, El Hierro ja La Gomera on veel minna. Need, kes veel ei teadnud, siis Kanaari saared koosnevad seitsmest saarest ja neil on kõigil midagi ühist – ennekõike ikka aastaringselt soe suvi! :)

Muidugi on kliima üheks põhiteguriks, miks üldse Hispaaniasse või Kanaari saartele pagetakse. Kuna minu reis toimus novembrikuus (01.11-10.11), siis peab tõdema, et Gran Canaria kliima on salakaval ja kui tõesti on tahe nautida kena rannailma, siis peab selleks ka kannatlikkust olema. Mida see siis tähendab? Kui paar esimest päeva oli mõnus rannatuul liiga palava ilma tõttu hädavajalik, siis järgmisel hetkel muutus see hädavajalik rannatuul liivatormiks – Playa del Inglés rannas ei saanud kahjuks pikalt olla, sest kaks minutit lebades suutis õhku paisatud liiv katta viimsegi päevitanud inimese, mis tähendab, et mõne hetkega oli rannas tunduvalt vähem inimesi, kui mõni minut tagasi. See oli ka põhjus, miks Playa del Inglés randa enam tagasi ei kutsunud, kuigi hotellist oli see viie minuti jalutuskäigu kaugusel. Ja liiv tegutses nii intensiiivselt seetõttu, et ranna lähedal asub (ca 2km) Maspalomas, mis on tuntud oma liivaluidete poolest. Teine põhjus – Atlandi ookean!

Kui korraks tekkis tunne, et sel korral jääb tulitav päikesevõtt helesinise veekogu lähedal kogemata, siis nii see õnneks ei olnud. Playa de Amadores'i rand asub Playa del Inglés'i piirkonnast 25 kilomeetri kaugusel ja on tuntud oma mägede, kaljude ja ägedate sõiduteede ning ilusa vee poolest. Kui on soov tõesti nautida rahulikku päeva rannas, siis see on selleks ainuke ja parim koht, mida nentisid ka kohalikud.

Kindlasti minu lemmikkohaks Gran Canarial on Puerto de Mogán – see on tõeline pärl, mida peab Gran Canarial olles oma silmaga nägema. Turistid on selle ümbernimetanud Gran Canaria Veneetsiaks. Meeleolu oli imeline – väga ilus ja pilkupüüdev koht. Kusjuures, turistide seas ei pidanudki see nii tuntud olema, sest sinna pääsemine on veidi raskendatud ümbritsetud mägede ja harva esineva bussiliikluse tõttu. Ühistransport liigub seal küll harva, aga see tähendab, et bussid tulevad ikka kas 20 minutit varem või hiljem ja on suur tõenäosus, et esimese bussi peale, mille välja oled valinud, Sa siiski ei jõua. Aga see on muy bien! Ma olen juba harjunud, sest Hispaanias elades oli see minu jaoks tavaline nähtus! :) 

Gran Canaria pealinn Las Palmas sarnanes suuresti Valencia vanalinnaga – kohvikud, tänavad, vaatamisväärsused. Kes veel ei teadnud, siis ma elasin pool aastat Valencias ja seetõttu oskan tuua võrdlusi kahe linna vahel. Las Palmases on rohkem noori ja elutempo on kordades kiirem. Ilm oli seal muidugi umbes kaheksa-üheksa kraadi külmem, aga oligi mõnus vaheldus kahekümne viiele kraadile.

Enne pealinna, päris põhja jõudmist, viis tee ka mõnesse ‘kõrvalkülla’. Näiteks Teldesse, mis asub idas ja on Playa del Inglés piirkonnast umbes 40 kilomeetri kaugusel. Tõeliselt armas ja pealtnäha küll väike koht, aga tegelt on see tänu oma rahvaarvule suuruselt teine linn Gran Canarial. Esikohal on muidugi Las Palmas. 20 kilomeetrit edasi asub Arehucas, mis on teada-tuntud oma Matriz de San Juan Bautista kiriku poolest. See on hiiglaslik. Päriselt ka kohe. Peab ikka oma silmaga nägema, sest pilt ei edasta õiget emotsiooni.

Ja muidugi Arehucase rummitehas – kui oled tõeline rummi austaja, siis see koht on ilmselgelt Sulle! Tõeliselt hästi ülesehitatud giidituur, mille tagajärjel on hea tuju ja põnev degustatsioon kindlustatud. Tänu oma ajaloole ja tõhusale tööle on Arehucas üks Kanaari saarte olulisemaid kultuuriväärtuseid, mis on levinud lisaks Hispaaniale veel kümnesse riiki. Rumm hoiustatakse vaatides ja püsib seal aastakümneid. Arucase tehases on neid täna 4308 tükki, mis kõik on valmistatud Ameerika tammevaadist. Tehast külastab aastas umbes 95 000 inimest; lisaks on aastatega jõudnud sinna 300 kuulsust. Näiteks käis laulja Julio Iglesias rummikeldris 1972. aastal ja temanimeline vaat on hetkel esimene rummivaat, mis tehasesse sisenedes otsa vaatab. Rohkem infot leiab siit.

Kuna ma armastan Hispaania loodust niivõrd palju, siis on terve mu telefoni galerii paari tuhande looduspildi võrra rikkam pärast iga ettetvõetud seiklust. Sellistest vaadetest ei saa ju üle ega ümber – vaateplatvorm Degollada de la Yegua räägib aga enda eest! 

Mis mulle eriti Kanaari saarte juures meeldib on see, et isegi auto või bussiga sõites on näha igal pool uskumatult ilusaid vaateid, mis teeb tuju ja olemise kordades paremaks. Loodusel on neis kohtades nii palju pakkuda ja Gran Canaria reis tuletas mulle meelde mõnes mõttes vägagi ekstreemset maastikku Mallorcal. Ehe näide, et Hispaania saartel on kohe midagi sarnast!

Selleks, et meie tegemistega kursis olla ja järgmist huvitavat viktoriini mitte maha magada, liitu meie uudiskirjaga või jälgi meid Facebookis ja Instagramis.

Kui sul on tekkinud huvi hispaania keele õppimise vastu, siis liitu meie hispaania keele kursustega, rohkem infot tunniplaanist siin või eratundide kohta siin.

Hispaania ja Ladina-Ameerika kultuuri huvilised leiavad palju põnevat meie raamatupoest siin ning Hispaania maitsete austajatele on meil erilised gurmeetooted siin.

Miks mitte ühendada keeleõpe ja reisimine? Vaata hispaania keele kursuseid Hispaanias ja Ladina-Ameerikas siin.