Raamatuklubi: Julio Cortázari „Kronoopide ja faamade lood” 11.04.2022

Selle kevade eelviimasest raamatuklubist kirjutas lähemalt Jakob Trei. Kui ei ole jõudnud veel seda põnevat raamatut lugeda, siis leiad selle ka Hispaania Maja raamatupoest! 

11. aprilli õhtul kogunes Hispaania Majja just piisav hulk inimesi, kaheksa-üheksa lugejat, et vestelda värskelt Toledo kirjastuse poolt eesti keeles ilmunud argentiinlase Julio Cortázari ühest tuntumast teosest „Kronoopide ja faamade lood”. Raamatuklubi alustas 2019. aasta sügisel ja praegu püütakse kohtuda neli korda poole aasta jooksul. Sel hooajal on raamatuklubi toimumist toetanud Hispaania suursaatkond Eestis.

Samuti võis enne ürituse algust sai tutvuda müügilolevate Hispaania snäkkide, veinide, maitseainetega kui ka valikuga raamatutest nii eesti kui hispaania keeles, lisaks pakuti ka veini. Kuna tegemist on veidrate, sürreaalsete ning omapäraste lühilugudega, ei olnud võimalik rääkida pikalt tegelaste käitumisest ja psühholoogiast. Kõik osalejad said rääkida mõnest endale kõige rohkem meeldinud või silma jäänud loost või teose osast. Veel tuli arutlusele kes võiksid olla kronoobid, faamad ja lootused päris elus, kas Cortázari juhendid nutmiseks ja hirmu tundmiseks on ka rakendatavad, kas tänapäeval kingitake meile nutitelefon või kingitakse meid nutitelefonile ning ka erinevatest tõlgetest ja hispaania keelest tõlkimisest.

Raamatus on kokku 64 lühilugu, mis jaotuvad viieks eri temaatikaga osadeks: „Juhendite raamat”, „Kummalised harrastused”, „Plastiline materjal” ning „Kronoopide ja faamade lood I ja "II”.

On öeldud, et antud kogumiku esimese osa lood ironiseerivad igapäevaelu monotoonseid tegevusi, mida me ise tihtipeale ei märkagi – juhend nutmiseks, laulmiseks ja trepist üles minemiseks. Teises osas kohtame aga perekonda, kelle harrastused on pehmelt öeldes kummalised. Juba alguses annavad nad mõista, et neile meeldivad „vabad harrastused, lihtsalt niisama tegevused, simulaakrumid, millest pole mingit kasu”. Kes ikka ehitaks lihtsalt niisama oma hoovi võllapuu või lammutaks terve maja torustiku, et otsida sinna meelega visatud juuksekarva? Kolmandas osas saavad samuti sõna igapäevased esemed ja tegevused, aga kohati veelgi absurdsemal ning sürreaalsemal moel – näiteks Lihavõttesaare peeglid, mis näitavad minevikku või tulevikku, maailma sõna otseses mõttes üleujutavad raamatud ja jooned, mis lõpuks hoopis millegi muuni juhatavad. Kaks viimast osa on pühendatud aga kronoopidele ja faamadele – olenditele, kes kujutavad endast teatud inimtüüpe või ka Argentiina ühiskonnakihte. 

Järgmisena on raamatuklubi kavas baski kirjaniku Bernardo Atxaga teos „Need taevad”, mille on tõlkinud Merilin Kotta. Selle kevade viimane kohtumine toimub esmaspäeval, 23. mail kell 18.30. Pane end kirja sellele ja teistele Iberofesti üritustele SIIN!